Mis meelel

Olen siin viimastel päevadel mõelnud teatud ebasümmeetria üle, mis vanemate ja mõnede pedagoogide vahel valitseb.

Vanematelt oodatakse koostööd kooliga, seda, et kodu ja kool “käiksid käsikäes”, püüaksid võimalikult vähe kahtluse alla seada teise valikuid, ei tekitaks konflikti lastes, jne, jne. Lapsevanem, kes õpetaja tegevust lapse kuuldes kritiseerib, on valinud vale viisi probleemide lahendamiseks.

Lapse perekonna ja lapsevanemate valikute kritiseerimine ja küsitavaks kuulutamine koolides on aga … päris tavaline. “Selliseid filme te küll vaadata ei tohiks”, “nii kaua üleval olla küll ei tohiks”, “limonaadi te küll juua ei tohiks”, “see trenn on ju vägivaldne”, “seda saadet te küll vaadata ei tohiks”.

Laps ei ole kodu peegel. Mitte sellepärast, et kodu last ei mõjutaks või tema kasvamise eest täielikult ei vastutaks või ei teaks, mida tema laps sööb, vaatab, mängib. Laps ei ole kodu peegel lihtsalt seepärast, et laps on pisike – tema kaudu paistab kooli vaid killuke suurest kodu-universumist. Ja seegi killuke on tihtipeale veidi kõver ja seguneb klassiruumis teiste killukestega. Võib-olla oli lapsel eelmisel päeval kodus limonaadipidu ja kuuel päeval nädalas juuakse seal ainult vett? Õpetajale vilksatab korraks limonaadi-kiireke ja ta reageerib operatiivselt, lajatades …

“Väärtuste kujundamine” on vist see, mida need pedagoogid teha üritavad? See on neist muidugi väga armas, aga paha lugu on selles, et mõnel lapsel (rääkimata lapsevanemast!) tekib hoopiski trots, kui ta kõige kallimate inimeste valikuid kahtluse alla seatakse. Eriti siis, kui väärtused tegelikult enam-vähem ja jõudumööda üsna sealkandis on, kus ühiskond neid ootab olevat (geneetilise anarhismi salgame praegu maha) 😀

 

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

2 Responses to Mis meelel

  1. iibis ütles:

    Lugesin kunagi, et üks õpetaja -kui ma õigesti mäletan, siis Inglismaal – oli saatnud lastele esimesel koolipäeval koju kirja: “Lepime kokku, et teie ei usu kõike seda, mida laps minu kohta räägib ning mina ei usu jälle kõike seda, mida ta teie kohta räägib.”

    Aga muidu on see jah, selline jutt, mis seostub millegipärast sõnaga “pedagoog” ning mitte “õpetaja”. (Ma isiklikult võpatan alati sisemiselt, kui keelgi minu poole selle esimese variandiga pöördub…)

  2. Hundi ulg ütles:

    Millegipärast minul on aga kujunenud arvamus, et kool täna ei tegelegi mingite väärtushinnangute või kasvatusküsimustega. Ühiskond ei usalda enam ammu pedagooge ja pole andnud õpetajatele vastavaid volitusi. Kas õigustatult või mitte, see on eraldi teema. See hoiak puudutab kahjuks ka paljusid lapsi, kellel kodus vist polegi peeglit …

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s