Leib

Kuidas mina leiba teen

Ajad on muutunud, leivateonipid samuti. Kui 15 aastat tagasi (1994. aastal) ise kodus leiba tegema hakkasime, küpsetasime ikka suuri pätse ja puudega köetavas ahjus, nüüd teen ühe teoga kaks väikest pätsi, tavaliselt elektriahjus. Mõned aastad tagasi oli leivategu midagi eksootilist, nüüd leidub vähe neid, kes asja vähemalt proovinud pole. Panen enda nipid kirja, äkki on mõnele abiks.

Juuretise tegin juuretisega poeleivast, keefirist, natukesest suhkrust ja rukkijahust. Segasin kõik hästi läbi, raputasin jahu peale, jätsin sooja kohta. Juba järgmisel päeval mullitas kõik kenasti ja lõhn oli see õige. Nüüd pole juba ammu põhjust olnud uut juuretist teha, sest vähemalt korra nädalas teen ikka leiba. Järgmise teo juuretise võtan enne taigna vormidesse jaotamist, st valmis taignast, mitte hapnenud jaost, nagu mõned soovitavad. Varem külmutasin juuretist, nüüd hoian lihtsalt külmikus.

Tainast teen Tupperware suures kausis. Mul on puust leivanõu olemas, aga see on liiga suur ja kipub hallitama minema, pikema küpsetusvahe puhul aga kuivab ära ja vajab enne kasutamist leotamist.

Segan liitri sooja vee sisse juuretise ja jahu, nii et tekib hapukoore-paksune taigen. Raputan jahu peale, panen kaane lahtiselt kausile, katan kausi tekiga.

Järgmisel päeval kõigepealt nuusutan… oooh, ma olen leivataignalõhnanarkomaan…

Pildil taignahakatus teisel päeval, keskel siirupisorts

Siis lisan kaks teelusikatäit meresoola või tavalist jämedat soola, umbes supilusikatäie siirupit (poekraam) ja sortsu sooja vett. Segan kõik läbi, siis hakkan jahu lisama ja sõtkuma. Teen üsna pehme taigna, jätan taas kerkima, kui tuba jahedam, panen kausi sooja vette.

Kui taigen kerkinud, võtan juuretise ja jagan taigna kahte küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Lasen veel kerkida, soojendan ahju 250 kraadini. Sellel kuumusel küpsetan umbes pool tundi, kuni leivad on pruunid. Siis katan nad foolimiga (panen ühe lehe foolimit lihtsalt kergelt üle kahe vormi korraga, ei hakka midagi kuskilt kinni suruma) ja keeran kuumuse 200 kraadi peale. Nüüd veel vähemalt pool tundi (vahel ka kauem, ilmselt sõltub aeg ka taigna paksusest jms). Võtan leivad välja, niisutan, katan ühega just ümbert võetud küpsetuspaberitest ja tekiga. Ootan, kuni jaksan…

Praegu kasutan Kalewi jahu, viimased kogemused Veski-Matiga olid nii kehvad, et leivateos tuli kohe pikk vahe sisse. Kalewiga pole probleeme olnud, aga korra tõin turult head jämedat jahu ja vat sellest tuli alles leib, kuigi panin jahu Kalewi omaga pooleks. Nüüd peame vennaga plaani viljasalvest kahepeale suur kotitäis täisterajahu osta.

Lisatud 28. märtsil 2012: Juba päris pikalt olen kasutanud Tartu Milli rukkijahu. Rimis maksab pooleteistkilone pakk alla 80 sendi. 

Täidisega leiba pole ma ammu teinud. Osalt ilmselt laiskusest, osalt aga ka seetõttu, et lihtsa leiva puhul on kindel, et kõik võivad leivale just seda ja just nii palju panna, mida ja kui palju tahavad. Mulle nt meeldib ilma igasuguse katteta värske leib, kõrvale külm piim. Lapsed on ka leivalembid, eriti Mirjam.

Lähen teen nüüd ühe heeringaleiva…